02.10.2020
Sel sügisel on Päästeameti fookus elanikkonnakaitsel. Viimased aastad on näidanud, et kriisid tabavad moel või teisel ka Eestit ning praktika kinnitab, et inimesed ei ole võimalikeks hädaolukordadeks piisavalt valmis. Seetõttu kutsub Päästeamet kõiki üles koduseid varusid üle vaatama ning vajadusel täiendama.
Päästeameti tellitud uuring näitab, et kõigest 5% kortermaja elanikest on olemas valmisolek hädaolukorras hakkama saamiseks. Kevadel lahvatanud tervishoiukriis andis küll tõuke varusid looma, kuid nüüd on sobiv aeg varud süstemaatiliselt ja teadlikult taas üle vaadata ning vajadusel neid ka uuendada.
Viimase aasta jooksul on Eestit tabanud kaks tõsist kriisi. 12. märtsil 2020 kuulutas Eesti valitsus seoses koroonaviiruse levikuga välja eriolukorra. See vallandas äkilise esmatarbe- ja toidukaupade varumise. Otsuseid mõjutas massikäitumine ning olukord ilmestas selgelt Päästeameti 2019. aasta uuringut, millest selgus, et vaid 15% Eesti elanikest oli hädaolukordadeks piisavalt varusid soetanud.
27. oktoobril 2019 tabas Lõuna-Eestit torm, mis tõi kaasa purustusi ja ulatuslikke elektrikatkestusi, halvates mitmeid elutähtsaid teenuseid. Tormis kannatanud inimesed polnud elektrikatkestuseks valmis ja valdav osa Eesti elanikkonnast ei usu siiani, et see võib üle paari tunni kesta. Lausa 42% Eesti elanikest, kes kuulevad hoiatusi erakordsete ilmastikuolude kohta, ei muuda mitte kuidagi oma tegemisi ja plaane.
…
Päästeameti uus hädaolukordadeks valmisoleku kampaania keskendub sügisel looduskatastroofidest ja elektrikatkestustest tulenevatele ohtudele.
…
Varude ja kriisiplaani visualiseerimisel tuleb lähtuda esmastest vajadustest majapidamises:
– Pimedal ajal on oluline patareitoitega valgusallikas, mis vähendab küünlaga seotud tulekahjuohtu (päästjate saabumine võtab hädaolukorras kauem aega). Seetõttu on vaja taskulampe ja varupatareisid.
…
– Nutiseadmete akud võivad ootamatult tühjeneda. Seepärast peaks laetud akupank ja patareitoitega FM-raadio alati käepärast olema. Internetiteenuse katkemise tõenäosus tormi ajal on suur!
PS. Oluline „õlekõrs“ on isiklik sõiduauto, kust saab nii sooja, esmaabitarbeid, telefoni/akupanka laadida kui raadiot kuulata. Kütusepaak peaks seega alati vähemalt pool täis olema. Sh. selleks et saaks kriisikoldest suvilasse või lähedaste juurde liikuda.
– Piisav veevaru on 21 liitrit inimese kohta nädalas. Linnakeskkonnas pole vee hoiustamine lihtne, kuid näiteks joogiks või söögi tegemiseks vajalikku osa on võimalik roteerida kaua säiliva pudeliveena. Ülejäänu aga vastavalt iga kodu võimalustele (veeboileris/mahutis vms). Tormihoiatuse korral tuleks varuda lisavett vanni, ämbrisse või kanistritesse. Kriisi ajal käte ja näo pesemiseks kasutatud vett saab WC- s taaskasutada.
– Toiduvarud. Igale inimesele peab kriisiolukorras jätkuma energiat 1900 kcal ööpäevas ja kuni kaheaastastele lastele 1000 kcal ööpäevas (kriis.ee). See tähendab, et toiduvaru peab olema mitmekülgne, koosnema kauasäilivatest toodetest ja riknemise vältimiseks igapäevases elus roteeruma.
– Hügieenitarvete varud. Seep, tualettpaber, desinfitseerimisvahendid jne. on pikalt säilivad tooted ning nende roteeruv tagavara võimaldab kriiside korral hügieeninõudeid täita. Sh. viiruste levimise tõenäosust kahandada!
…
Rohkem infot ja käitumisjuhised leiab aadressilt
olevalmis.ee
Prindi siit flaier korteriühistu infotahvlile!
