Kuidas tervikrenoveerimisega korterelamu energiatõhusust suurendada?
28.10.2022SEB Pank
Seoses aina suurenevate energiakuludega räägitakse rohkem ka hoonete renoveerimisest ja küttekulude säästmisest. TalTechi liginullenergiahoonete uurimisrühma vanemlektor, Hoonete ja rajatiste magistriõppekava programmijuht ning ehitusinsener Simo Ilomets ütleb, et Eesti elamufond on suhteliselt vana, renoveerimisvajadus suur ning lähi kümnendil kasvavad renoveerimismahud oluliselt.
Meie kortermajad on valdavalt ehitatud ajavahemikul 1960-1990. Nad ei vasta tänapäevastele energiatõhususe (kohati kahjuks ka muudele) nõuetele ega ka mitte elanike ootustele. „Omandisuhetest ja ajaloolistest põhjustest tulenevalt on nende regulaarne hooldus ja remont olnud ebapiisav ning renoveerimine aina edasi lükkunud – seega on meil praegu hulk hooneid, mida oleks vaja terviklikult renoveerida juba lähiajal,“ sõnab Ilomets. „Üle 2/3 Eesti elanikest elab korterites ning ligi 1/3 üksikelamutes. Renoveerimise teema puudutab mõlemat hoonetüüpi.“
Hoonete renoveerimisega on riiklikult koordineeritult ja toetatult tegeletud alates 1990-ndatest aastatest, kuid aegade jooksul on remondi fookus olnud erinev. „Korterelamute soojuskaod olid väga suured ning asja parandamiseks vahetati ehitusaegsed puitaknad välja õhutihedate PVC-akende vastu. Sellega halvendati hoonete sisekliimat, sest vähenes hoonete õhuvahetus loomuliku ventilatsiooni teel.
Teadmine, et energiarenoveerimine võib hoopis sisekliimat halvendada, oli uus ning hakati otsima lahendust, mis sobiks mõlemal puhul,“ kirjeldab Ilomets. „Fookuses on olnud ka rõdude, lodzade ja varikatustega seonduv, nende püsivus ja ohutus. Samuti on palju muutunud kortermajade ümbrus, nt parkimisplatside rajamisega.“