Korteriühistud ja energiaagentuur: peame rääkima renoveerimisvõimekusest

18.05.2023

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ning Tartu Regiooni Energiaagentuur (TREA) tõdesid projekti POWERPOOR ja ENPOR Eesti koostöökogude kohtumisel, et energiavaesus vajab täpsemat määratlust ja laiemat käsitlemist. „Arvestades, et Euroopa on võtnud sihi eluasemete renoveerimisele, tuleb väga tähelepanelikult vaadelda, milline on kortermajade elanike tegelik renoveerimisvõimekus,“ rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. „Piirkonniti on inimeste toimetulek ning sellega seoses ka võimalused väga erinevad – näiteks Valgamaal jääb 70% leibkondade sissetulek alla Eesti keskmise, Ida-Virumaal on selliseid leibkondi aga veelgi enam.“ Et piiratud toimetulek mõjutab majade renoveerimist, nähtub Jaadla sõnul kasvõi viimasest renoveerimistoetuste taotlusvoorust, kuhu Ida-Virumaalt ei tulnud ühtki taotlust.

Kõigest sellest lähtuvalt soovitavadki EKÜL ja TREA kaaluda Eesti riiklikesse ja valdkondlikesse strateegiadokumentidesse ning õigusaktidesse korteriühistute renoveerimisvõimetuse käsitluse sissetoomist. Koostöökogude liikmed leiavad, et “energiaostu riskirühma” ja “energiaostuvõimetu isiku” mõiste kõrval tuleks defineerida ka renoveerimisvõimetuse mõiste.

POWERPOOR ja ENPOR koostöökogude liikmete hinnangul tuleks analüüsida olemasolevaid riiklike arengukavasid, poliitikaid ja toetusmeetmeid energiavaesuse leevandamise kontekstis ja võimalusel leida olemasolevate meetmete sünergia energiavaesuse kõige optimaalsemaks leevendamiseks. “Samuti tuleks analüüsida, kas oleks tarvis rakendada energiavaesust leevendavaid regionaalseid meetmeid,” vahendas Jaadla.

Koostöökogude liikmed on seisukohal, et Eestis tuleks luua ministeeriume, ametkondi, omavalitsusi ja erinevaid huvipooli kaasav töögrupp energiavaesuse ning laiemalt elamumajanduse (eluasemepoliitika) teemade käsitlemiseks. „Energiavaesus ning renoveerimisvõimekus või – võimetus on paratamatult seotud ka teiste teemadega nagu regionaal- ning majanduspoliitika ja transport. Seetõttu tuleks seda kõike vaadelda ühtse tervikuna,“ leiab Andres Jaadla. Eesti suureks eeliseks peab Jaadla juba toimiva korteriühistute võrgustiku olemasolu. “Siit edasi tuleks mõtlema hakata, kuidas korteriühistud saaks moodustada energiakogukondi, et tarbimist taskukohasemaks muuta,” rääkis korteriühistute liidu juhatuse esimees.

Samuti tuleks POWERPOOR ja ENPOR koostöökogude liikmete hinnangul rääkida majade tühjenemisest. „Kolmandik maaelamufondist on tühi, ajutiselt ehk suvemajadena on neist kasutuses ligi pooled. Kuidas hakata planeeringuliselt, süsteemselt lammutama, vähendamaks raiskavat elamufondi ja ülepakkumist – ka sellele peame tõsiselt mõtlema,“ märkis Antti Roose Tartu Regiooni Energiaagentuurist.

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse ning on partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Teate edastas: Eesti Korteriühistute Liit www.ekyl.ee

Kõneisikud:
Andres Jaadla, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees
Tel: +372 520 3987
E-mail: andres.jaadla@ekyl.ee

Neeme Kärbo, Tartu Regiooni Energiaagentuuri projektijuht
Tel: +372 5078835
E-mail: neeme.karbo@trea.ee