Elaniketa korterist saab kogu maja probleem

09.01.2024

Eesti Korteriühistute Liit
9.01.2024

Tühjalt seisev korter muutub korteriühistus väga tihti tüliõunaks – seda iseäranis juhul, kui omanik ei soovi ei korterit kütta ega ka muid arveid maksta. “Põhjuseid, miks korter tühjalt seisma jäetakse, on väga erinevaid. On lapsepõlvekodusid, mida hoitakse mälestuste tõttu, ent kuhu elama asuda ei soovita. Või siis säilitatakse eluaset tuleviku tarvis, kui keegi järeltulijatest seda vajama peaks. Samuti puhkusekorterid, mida kasutatakse vaid kuu või paar aastas ning mille kulusid omanik ülejäänud kuudel minimaalsena hoida püüab,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Mardi sõnul muutub probleem eriti tuntavaks talvel, kui kütmata korterid ka naaberkorterite toasooja mõjutavad. “Mõni eriti vanemas puumajas elav korteriomanik on suisa ahastuses – küta kuitahes palju, temperatuuripügalat kaheksateistkümnest kraadist kõrgemale saada ei õnnestu, sest naaberkorterid seisavad kütteta,” rääkis Mardi.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt peab aga iga omanik hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. “Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta,“ tõi Mardi välja. „Senisele kohtupraktikale toetudes võib öelda, et korteris peaks olema tagatud mõistlik temperatuur, vähemalt +18 kraadi, kuid eluruumidega igapäevaselt tegelevate spetsialistide hinnangul võiks see number olla pigem +20, +21 kraadi ligi,” märkis Mardi.

Korteri tühjaks ja kütmata jätmine, iseäranis pakaselisel talvel ja pikemaks ajaks on kurjast – korterid muutuvad niiskeks, tekib hallitus, külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik. Mardi soovitab korteriühistul alustada probleemse omanikuga rääkimisest – kuid ka siin võib ette tulla takistusi, sest tihtipeale ei pruugi ühistul olla isegi tühja korteri omaniku toimivat kontakti. “Nii peab ühistu juhatuse liige nagu meisterdetektiiv kulutama hulga aega uurimaks, kes tühja korteri eest vastutab.” Kui miski muu enam tulemusi ei anna, on korteriühistul võimalik kasutada äärmuslikku meedet ning otsustada üldkoosolekul korteri sundvõõrandamine. „See otsus peab olema aga tõesti väga põhjalikult kaalutud. Järgneda võib pikk ning kulukas kohtuvaidlus, kus tõendamiskohustus lasub kahju saanud korteri omanikul,” hoiatas Mardi.

Mardi hinnangul peaks aga iga korteriühistu liige olema huvitatud sellest, et maja oleks korras, haldus ja hooldus toimiks. “Mõni inimene arvab, et kui tema elab oma korteris kõigest mõnel kuul, siis ülejäänud ajal tehtavad kulutused justkui tema kohta ei käi. Samas hästi hoitud ja toimiv maja on kõigi huvides,” leiab EKÜL õigusosakonna juhataja.

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Teate edastas: Eesti Korteriühistute Liit www.ekyl.ee

 

Kõneisik:
Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige, õigusosakonna juhataja
Tel: 372 50 15077
E-mail: urmas.mardi@ekyl.ee