Korteriühistud muretsevad suureneva kohustuste hulga ja survestavate seaduste pärast

16.10.2025

Eesti Korteriühistute Liidu teade
16.10.2025

Hiljutisel Eesti korteriühistute XXVIII suurfoorumil “Korteriühistud kui elamumajanduse mootor” juhtis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla tähelepanu mitmetele tõsistele probleemidele, mis korteriühistute töö keeruliseks teevad.  “Ühelt poolt on muidugi hea, et korteriühistud on näidanud end võimeka ja teotahtelise kogukonnana. Teisalt lisab riik niigi ülekoormatud korteriühistutele seadustega aina kohustusi juurde, samas kui inimeste rahakott jääb majanduslanguse ja hinnatõusude survel järjest õhemaks,“ nentis Jaadla oma ettekandes. Korteriühistud on juba varasemalt teatanud, et soovivad kodu renoveerimisele  vähendatud käibemaksumäära kehtestamist nagu seda on teinud mitmed Euroopa riigid lähtuvalt riigi käibemaksupoliitikast, tavaliselt vahemikus 5–10%. Probleemne on  ka rekonstrueerimistoetuste sidumine hoone andmetega riiklikus ehitisregistris, mis on ühistute hinnangul kohati ebatäpne ja raskesti kasutatav.

Oma ettekandes tõi Jaadla välja veel päikeseparke paigaldanud korteriühistute mure juunis muudetud elektrituru seaduse pärast. “Seadusemuudatuse kohaselt rakendatakse juhul, kui turuosaline ei kasutanud vähemalt 95 protsendi ulatuses oma liitumislepingujärgset tootmissuunalist võimsust, tasu 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas. Seda arvutatakse lepingujärgsest võimsusest 95 protsendile vastava tootmisvõimsuse ja saavutatud võimsuse vahe alusel,” selgitas Jaadla. “Aga kas kuidagi on võimalik ette näha, kuidas päike järgmisel aastal paistab ja milline on maja elektri tegelik tarbimine?” tõi ta näite. Raskesti täidetavaks peavad ühistud ka jäätmete üleriigilist sorteerimisjuhendit, mis muu hulgas sätestab, et pakendijäätmete kogumiseks tuleb kasutada läbipaistvat kotti (võib olla toonitud), mitte nt musta kilekotti. “Jällegi üks kohustus juures – ühistul tuleb kuskilt välja võluda suured läbipaistvad kilekotid, sest tavaline prügikott ei sobi,” nentis Jaadla.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe sõnul tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel mõista, et korteriühistu on mittetulundusühing, mis koosneb harilikest Eestimaa inimestest, kelle rahalised võimalused on väga piiratud. “Samuti töötab enamik ühistujuhte kas õhinapõhiselt tasuta või siis väga väikese tasu eest,” märkis ta. “Seetõttu ei saa kõiki kohustusi, mida varem täitis näiteks omavalitsus, inimeste endi õlule lükata.”

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL on partneriks ka BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Teate edastas: Eesti Korteriühistute Liit
www.ekyl.ee
Kõneisik:
Andres Jaadla, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees
Tel: +372 520 3987
E-mail: andres.jaadla@ekyl.ee