Korteriühistute seas populaarsel koosolekuvormil on üks takistav nüanss

Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul kasutab järjest enam ühistuid võimalust võtta vastu otsuseid ilma füüsilist koosolekut kokku kutsumata. „Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lg 1 järgi on korteriomanikel niisugune võimalus olemas. Meeles tuleb aga pidada, et otsuse eelnõu tuleb korteriomanikele saata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,“ selgitab Urmas Mardi. Samas vormis peavad oma seisukoha eelnõule esitama ka korteriomanikud. „Lisaks on minimaalne tähtaeg oma seisukoha esitamiseks 7 päeva. Juhul kui põhikirjas on ette nähtud pikem tähtaeg, näiteks 14 päeva, tuleb lähtuda põhikirjast,“ toonitab Mardi.

Otsuste vastuvõtmisel kohaldatakse sama kvooruminõuet, mis kehtib tavapärasel koosolekul. „See tähendab, et vastama peab vähemalt nii palju korteriomanikke, kui on vajalik üldkoosoleku otsustusvõimeks seaduse või põhikirja kohaselt,“ märgib Urmas Mardi. „Otsuse saab koosolekut kokku kutsumata vastu võtta siis, kui selle poolt on üle poole antud häältest.“ Põhikirjaga saab siiski ette näha ka suurema häälteenamuse nõude. Mardi sõnul tuleb sellise vormi kasutamisel protokollis poolthääletanud liikmed nimeliselt kajastada ning mitte osalenud korteriomanikku ei loeta enam automaatselt vastu hääletanuks, vaid hääleõigusest loobunuks.

Siiski kaasneb selle populaarse koosolekuvormiga üks takistav nüanss. „Klassikalisel koosolekul tähendab kvoorumi puudumine, et tuleb kokku kutsuda korduskoosolek, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust  sõltumata. See mehhanism tagab, et otsuseid on võimalik siiski vastu võtta. Otsuste vastuvõtmisel ilma koosolekut kokku kutsumata seadus aga taolist võimalust ette ei näe,“ selgitab Mardi. Tema sõnul soovivad korteriühistud seda olukorda muuta. „Oleme ministeeriumile teinud ettepaneku seadusmuudatuseks. Korteriühistutel on vajadus tuua seadus vastavusse praktilise eluga ja võimaldada ka kirjalikus vormis otsuste vastuvõtmisele kvooruminõudest vaba teistkordne otsustusprotsess,“ rääkis ta.

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Teate edastas: Eesti Korteriühistute Liit

www.ekyl.ee

Kõneisik:
Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige
Tel: 372 50 15077
E-mail: urmas.mardi@ekyl.ee