Jäätmete kogumine korteriühistutes: teadlikkus kasvab, probleemid jäävad
26.02.2026Eesti Korteriühistute Liidu teade
26.02.2026
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) viis veebruari alguses ühistute hulgas läbi jäätmereformi teemalise küsitluse, millele vastas pea poolsada ühistut üle Eesti. „Vastanute seas oli enim suuri ühistuid, mis tegutsesid 60 ja enama korteriga majades. Tulemused on selles mõttes rõõmustavad, et vastanute hulgas polnud ühtki ühistut, kes jäätmeid ei sorteeri,“ tunneb Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla heameelt.
Enim koguti liigiti segaolmejäätmeid ja biojäätmeid, veidi vähem vanapaberit ja pakendeid. „Ülekaalukalt märkis enamik ehk 85% vastanutest, et riiklik juhend jäätmete liigiti kogumiseks on arusaadav,“ räägib Jaadla. Talle teeb heameelt ka asjaolu, et enam kui pooled vastanud ühistutest on ehitanud spetsiaalse prügimaja, kuhu mahutada kõik vajalikud konteinerid. „Kaalukas osa vastanutest märkis ka, et jäätmeala maja juures vajab ümberkorraldust,“ räägib korteriühistute liidu juht.
Enamik küsitlusele vastanuid leidis, et prügi sorteerimine on vajalik. „Kuid väga kurb on lugeda ühistujuhi kommentaari, et osa korteriomanikke lihtsalt keeldub jäätmeid sorteerimast ja segaolmejäätmetesse visatakse ka pakend, paberkotid, biojäätmed, isegi vana mööbel ja elektroonika,“ toob Jaadla välja murekoha. Samuti rõhutasid vastanud kohaliku omavalitsuse poolt seatud jäätmekogumise tähtsust. „Näiteks märgiti, et hoone läheduses on KOV poolt välja ehitatud jäätmete kogumisala, millega on naabruskonna elanikud harjunud ning kus on suuremad konteinerid, mida on elanikel mugavam kasutada. Taolisi KOV jäätmete kogumisalasid ei tohiks vähendada ega likvideerida, sest kokkuvõttes aitavad need siiski liigiti kogumist suurendada,“ vahendab Jaadla ühistute arvamust.
Jäätmereformiga sätestatud nelja konteineri süsteemi osas läksid arvamused lahku. 42% vastanutest leidis, et see pole keeruline, samal ajal kui 45% pidas seda kas väga keeruliseks või pigem keeruliseks. „Vastuseks märgiti probleemina möödakäijaid, kes viskavad oma sorteerimata prügi suvaliselt ühistu juures olevatesse konteineritesse,“ vahendab Jaadla.
Enim märgiti jäätmete liigiti kogumise juures peamise takistusena elanike vähest teadlikkust, aga ka jäätmekogumiseks vajaliku ruumi puudumist, investeeringu vajadust jäätmeala ümberkujundamiseks, suurenevaid kulusid ja suurenevat hooldus- ja koristuskoormust. „Kurb on lugeda ikka ja jälle, et tuuakse välja elanike hoolimatus jäätmete sorteerimisel, ka näiteks külaliskorterite ajutiste elanike poolt,“ vahendab Jaadla. Vastanud ühistutest märkis üle 60%, et nad vajaksid elanikele rohkem teavitusmaterjale, aga ka näidislahendusi, rahalist toetust ja tehnilist abi jäätmeala ümberkujundamisel. „Kõik algab inimestest – kas viitsitakse sorteerida või mitte, märkis väga tabavalt üks vastaja,“ vahendab Jaadla.
Vastanud korteriühistud rõhutasid eelkõige täiendava teavituse vajadust muukeelsete ja vanemaealiste elanike seas, jäätmekäitlejailt oodatakse konteinerite paremat märgistamist, selgemaid sorteerimisjuhiseid ja sujuvamat koostööd. „Ühistud rõhutasid jätkuvalt kohaliku omavalitsuse reguleeritud ühiste üldkasutatavate jäätmealade tähtsust. Samuti tundub ka paljudele, et viga on puudulikus ja kohati vastuolulises ametkondade vahelises kommunikatsioonis. Ühes ollakse aga ühte meelt – kogu vastutust ei saa lükata üksikisiku ehk siis korteriühistute õlule,“ võtab Jaadla küsitluse tulemused kokku.
TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL on partneriks ka BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.
Teate edastas: Eesti Korteriühistute Liit
Kõneisik:
Andres Jaadla, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees
Tel: +372 520 3987
E-mail: andres.jaadla@ekyl.ee