Naabrivalve hoiab pätid kortermajast eemal

09.04.2026

Eesti Korteriühistute Liidu teade
9.04.2026

Viimasel ajal jõuab järjest avalikkuse ette juhtumeid, kus kelmid tegutsevad kortermajas, näiteks teeseldes töömehi või mõne ameti esindajaid. „Mida ükskõiksemad inimesed majas toimuva vastu on, seda suurem on oht, et kurjategijad majja pääsevad,“ nendib Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Angelika Naris. Ta paneb korteriomanikele südamele, et korteriühistus toimuvaga tuleks end kursis hoida. „Kahjuks on väga palju korteriühistuid, kus inimesed on majas toimuva suhtes passiivsed ja osavõtmatud. Korteriühistute üldkoosolekuid kimbutab tihtilugu osalejate vähesus – kedagi ei saa muidugi sundida koosolekul osalema, kuid see on ju inimese enda vara puudutavate oluliste otsuste, info saamise ja vahetamise koht,“ rõhutab ta.

Turvalisust kortermajas ohustab ka anonüümsus. „Mõnes ühistus ei saa elanikud kokku enam ka üheks üldkoosolekuks aastas, et üldse omavahel tuttavaks saada ja oma maja elanikke ära tunda. Nii on ohuolukorras väga raske ühiselt tegutseda,“ möönis Naris.

„Järjest rohkem on majades paraku lühiajalist üürikinnisvara, üürnikud vahetuvad, nii et saada ülevaadet, kes millises korteris elab, on väga keeruline,“ rääkis ta. Olgugi et isegi seadus kohustab korteriomanikku ühistu juhatusele edastama oma toimivad kontaktandmed, jätavad mõned selle tegemata. Kriitiliseks muutub olukord ennekõike siis, kui tegemist on ohuolukorra või õnnetusega. „Paljud ühistujuhid puutuvad sellise situatsiooniga kokku – kuskil korteris lõhkeb toru, mitu korrust saavad veekahjustusi, aga õnnetuse põhjustanud korteri omanikku ei saa kätte!“

Tema sõnul võib mõista inimeste soovi kortermajas anonüümseks jääda, kuid teadmine, kes su kõrval elab, suurendab oluliselt turvatunnet. „Suhtlus teiste omanikega on vajalik igal juhul – saad näiteks kelleltki vajadusel abi paluda või ise appi minna, kui näed naabrit hädas olevat,“ räägib Naris. Samuti ei tohiks kergekäeliselt uksi lahti hoida ega avada võõrastele maja fonolukku ning neid trepikotta või oma korterisse lasta. „Esmalt tuleks viisakalt pärida, mis on tulija eesmärk, ja saadud infot kontrollida, paludes näidata ametitõendit või kooskõlastades info korteriühistu juhatusega. Kui midagi kahtlast on märgatud, tuleks saadud infot jagada kindlasti ka naabrite ja korteriühistu juhatuse või halduriga. Paljudel ühistutel on juba ka oma sotsiaalmeediagrupid, kus info liigub,“ rääkis Naris.

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL on partneriks ka BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Teate edastas: Eesti Korteriühistute Liit
www.ekyl.ee

Kõneisik:Angelika Naris
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige
Tel: +372 55585 711
E-mail: angelika.naris@ekyl.ee