- This topic has 5 replies, 1 voice, and was last updated 8 years tagasi by
.
-
Postitused
-
Kristi | 16.01.2014
Tere!
Oleks huvitatud valemitest, kuidas jagada küttekulusid korterile, kes ei kasuta ise kaugkütet?
Korteriühistu Adavere Metsa 2
noora | 16.01.2014
Siin ei ole mingit valemit, küttekulud tuleb jaotada vastavalt korteri m2-le. Muidu teeksite teistele korteriomanikele karuteene.
Roland KÜ esimees | 17.01.2014
Ilma kõikide korteriomandi omanike nõusolekuta küttesüsteemist eraldunud, puudub korteriühistul õiguslik alus arvestada eraldunud korteriomandi omanikule soojakulu teistel alustel, kui korteriühistu põhikirjas on sätestatud. Riigikohtu lahend 3-2-1-50-11 p. 13 teine lõik. Samuti pole üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks TsÜS § 86 lg 1 järgi kohustus tasuda keskkütte kulud arvestades korterite reaalosade suurust sõltumata tegelikust tarbimisest.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 3-2-1-146-10 p 11, kus käsitletakse korteriomanike vahelisi suhteid ning otuseid, mis nõuavad kõikide korteriomanike kokkulepet. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et KOS § 13 lg 1 teises lauses sätestatud kokkulepe, millega kaldutakse kõrvale KOS § 13 lg 1 esimeses lauses sätestatud kulutuste jaotamise põhimõttest, tähendab, et kulude jaotamisega teistsugusel viisil kui võrdeliselt korteriomanikele kuuluvate kaasomandiosade suurustega peavad nõus olema kõik korteriomanikud. Kui kõik korteriomanikud pole nõus seaduses sätestatust erineval viisil kulusid kandma, puudub korteriomanike kokkulepe KOS § 13 lg 1 teise lause mõttes. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et korteriomanike kokkulepet ei asenda häälteenamusega vastu võetud üldkoosoleku otsused. Kui puudub korteriomanike kokkulepe selle kohta, et kulutuste eest tasumine toimub võrdselt kõigi korteriomanike poolt, tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud (KOS § 13 lg 1 esimene lause) põhimõttest ehk korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.maie | 23.01.2014
60 korteriga kortermajas on 30% arvestuslikku pinda üle viidud individuaalküttele.Kü põhikirja kohaselt arvestatakse neile küttekulu ühiskasutuses olevate pindade(trepikojad,koridorid) küttest vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele.Pole aga arvestatud soojaeraldust neid kortereid läbivatest püstakutorudest,praktiliselt maksavad selle kinni küttesüsteemis olevate korterite omanikud.Siit küsimus:kas sellise olukorra muutmiseks piisab üldkoosoleku otsusest või on vaja viia sisse täiendus põhikirja või on mõni teine seaduse või määruse säte ,millele toetuda.
juhatuse liige | 25.01.2014
Individuaaljaotus
See peaks ikkagi arutama üldkoosolekul
On jaotus 30/70 , 40/60 , 50/50
Kõik oleneb millises olukorras on maja olukord
Kas maja on soojustatud , katus/pööning soojustatud ,Ainult soojustatud otsaseinad
Muidugi ,kui on soojustatud tervema , katus korras , Siis võib olla parem 40/60 Oleks ausam
30/70 .-le .On natuke ebaaus. Siis paljud lülitavad oma toas radiaatorid välja ja saavad oma soojuse kätte naariküttega . Kõik on teie otsustyada
Soojustamata majas peaks olema 50/50-letaat | 16.10.2014
Kas on seaduslik sätestada põhikirjas, et majandamise kulude jaotust võib sätestada üldkoosoleku otsusega? Kui on, siis milline peab sel juhul olema poolt häälte arv?
Põhikirjas:
“Majanduskulud arvestatakse …. arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti”
- The forum ‘Küte’ is closed to new topics and replies.