Selgusid korteriühistute konkursi 2026 võitjad

09.10.2026

Eesti Korteriühistute Liidu teade
9.10.2026

Korteriühistute konkurss: edukaim renoveerimisprojekt maksis üle seitsme miljoni, parim ühistujuht uuendas maja ehitaja pankrotile vaatamata

Eesti Korteriühistute XXIX suurfoorumil ” Elamumajandus ja korteriühistud: vastutus, valikud ja võimalused” pärjati tänavused parimad korteriühistud. Välja anti hulk eriauhindu ning tunnustuse said 2026.aasta parim korteriühistujuht ja edukaim renoveerimisprojekt. „Rõõm on tõdeda, et renoveeritud hoonete tase on aastatega aina tõusnud,“ nentis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi. „Majade kordategemise juures mõeldakse järjest rohkem ka tulevikule. Rajatakse päikeseparke ja akupankasid, lifte, tip-top varustusega varjumiskohti,“ rääkis Mardi, kelle sõnul on igal majal oma lugu – näiteks pälvisid tähelepanu nii asula ainus kortermaja kui ka Eesti kalleim renoveerimisprojekt.

Korteriühistute konkursi 2026 võitjaid näeb siin

Edukaimaks renoveerimisprojektiks 2026 pärjati korteriühistu E. Vilde tee 52 Tallinnas. „See on korteriühistute konkursi ajaloo kõige pikaajalisem, järjekindlam ja põhjalikum, aga ka kõige hinnalisem renoveerimine,“ märkis Urmas Mardi.

Majas, kus on 162 korterit, algasid renoveerimise ettevalmistused juba kakskümmend aastat tagasi. Renoveerimisotsus tehti lõpuks 2013. aastal, uus katse 2018. aastal ning 2018-2026 möödusid projekteerides, kõiki vajaminevaid lube hankides ja kahjuks ka mitu korda renoveerimise toetusest ilma jäädes. „Hinnad aga tõusid kolossaalselt! Kui 2013 oli renoveerimise maksumiseks 2.1 miljonit, siis aastaks 2025 oli see kerkinud juba 7, 3  miljonini. Riiklikku renoveerimistoetust sai ühistu 30%,“ vahendas Urmas Mardi. „Tervikrenoveerimise käigus soojustati hoone fassaad, sokkel ja katus, vahetati aknad ning uuendati lodžad. Majja rajati soojustagastusega ventilatsioon koos jahutusega, renoveeriti kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ning rajati suitsuärastussüsteem. Katusele paigaldati päikesepaneelid ja majja akupank. Lisaks vahetati välja liftid, renoveeriti trepikojad ja ka korterid said uued välisuksed.”

Parimaks korteriühistujuhiks 2026 tunnistati Indrek Nuut, kelle esitas konkursile KÜ Reinu tee 10 Viljandis. „Oma võimekust saada hakkama riskide ja ootamatute olukordadega tõestas parim ühistujuht siis, kui viis lõpule peatöövõtja pankroti tõttu keerulisse olukorda sattunud kortermaja tervikrenoveerimise. Tänaseks on ta aga läbi viinud kaks suurt tervikrenoveerimist. Lisaks keeruliste olukordade lahendamisele kiidetakse tema vahetut suhtlust elanikega ning kogukonna kaasamist,“ tunnustas Urmas Mardi.

Lisaks sooviti eriauhinnaga „Keeruliste väljakutsete lahendaja“ tunnustada ühistujuhti, kes ei karda keerulisi väljakutseid. Eriauhinna „Keeruliste väljakutsete lahendaja“ sai Leena Tali, esitajaks korteriühistud Pärnu mnt 62a ja Pärnu mnt 62b Sindis Pärnumaal.

„Ühistujuht viis läbi tervikrenoveerimise korraga kahes naabermajas, mis veel kümme aastat tagasi olid kohutavas seisukorras ja keerulise, peamist muukeelse elanikkonnaga ühiselamud-sotsiaalmajad. Siiski veenis ta läbi raskuste elanikke ja viis läbi mõlemas majas tervikrenoveerimise. Kunagistest lagunenud ühikatest said igati kaasaegsed A energiaklassi korterelamud, kust ei puudu ei maaküte ega ka päikesepark,“ rääkis Urmas Mardi.

Eriauhind „Parim renoveerimisprojekt miljööväärtuslikus keskkonnas“ läks korteriühistule Jüri 14 Võrus. „See eriauhind on loodud ühistutele, kelle jaoks renoveerimine tähendab lisaks tavapärastele väljakutsetele ka vajadust pöörata erilist tähelepanu sellele, et maja sulanduks harmoonilisel ümbritsevasse miljöösse.  Seekordne eriauhinna võitja asub linnasüdames, otse peaväljaku ääres ning tervikrenoveerimise käigus sai kunagisest hallist ja ilmetust kortermajast energiatõhus ja naabermajadega võrdselt pilkupüüdev hoone,“ rääkis Urmas Mardi.

Eriauhind „Edukaim tehaselise rekonstrueerimise projekt 2026“ läks aga Ida-Virumaale Alutaguse valda. Selle pälvis KÜ R.T. Hanseni 9 Iisaku alevikus. „Tänavu valmis üks erakordne tehaselise rekonstrueerimise projekt Ida-Virumaal. Esiletõstmist väärivat on siin üksjagu: näiteks sai tervikrenoveerimine teoks üheskoos naabermajaga ja majal on väga läbimõeldud varjumiskoht. See on näide julgest eestvedamisest ja terviliku rekonstureerimisprojekti elluviimisest piirkonnas, kus korterelamute renoveerimine ei ole veel väga levinud,“ märkis Mardi.

Eriauhinnaga pärjati ka ühe asula ainus kortermaja. Eriauhinna „Tulevikukindel korteriühistu“ pälvis korteriühistu Mäepealse Taagepera külas Valgamaal. „Olukorras, kus pole ühtegi naabermaja, kellega renoveerida naabruskondlikult ning laenu ei olnud nõus andma neile ükski pank, on ühistu siiski end tulevikuks kindlustanud. 1990. aastatel valminud maja muudeti energiatõhusaks ja väärikaks koduks, kus on maaküte, varjumiskoht, suur generaator – ühesõnaga täielik kriisivalmidus,“ märkis Urmas Mardi.

Eriauhinnaga „Erakordne elukeskkonna muutus naabruskondliku renoveerimisega“ tunnustati korteriühistud Sääse 8, Sääse 10 ja Sääse 12 Tapa vallas Tamsalus. „Renoveerimine on alati väljakutse, seda eriti naabruskondlikul renoveerimisel ja piirkonnas, mille maine pole minevikus olnud just kõige parem. Kuid just sellises piirkonnas renoveeriti kolm kortermaja, tehti korda nende ümbrus, rahati prügimajad ja rattamajad, parklad koos elektriautode laadimiskohaga. See renoveerimisprojekt on tõestanud, et naabruskondlik koostöö võib luua kogu elamupiirkonnale uue identiteedi ja hingamise,“ rääkis Urmas Mardi.

Eriauhinna „Innovaatiline ja elanikke kaasav ühistu “pälvis korteriühistu Kauge tn 32 Viljandis, kus tervikrenoveerimise kõrval on panustatud nii energiasäästu, toimepidevusse kui ka kogukonda. “Majja on rajatud päikeseelektrijaam koos elektrisalvestiga ja jahutus, kasutusele on võetud nutikad digilahendused. Kuid tähelepanu pööratakse ka elanike ühistegevusele ning maja seinale on koguni paigutatud ekraan ühiseks filmivaatamiseks,“ vahendas Urmas Mardi.

Eriauhind „Ühise renoveerimise eeskuju“ läks korteriühistutele KÜ Rohu tn 4 ja KÜ Rohu tn 6 Jõgeval, kes kandideerisid konkursil eraldi, kuid kelle koostöö väärib esiletoomist. „Kaks ühistut renoveerisid koos, säilitades kumbki oma eripära ja võttes arvesse ühistu liikmete soove. Tervikrenoveerimisel rajati päikesepark ja soojustagastusega ventilatsioon, korda tehti kõik keldritest katuseni. Elanike vajadustele mõeldes paigaldati invalift,“ vahendas Urmas Mardi.

Tänavusel konkursil anti välja koguni kaks tunnustust „Maapiirkonna pärl“, mis lähevad korteriühistutele, kes on viinud ellu tervikrenoveerimise väikeasulas. „Seekordseid maapiirkonna pärle iseloomustab see, et kunagisest piirkonna kehvemast majast on saanud asula ilusaim ja uhkeim,“ rääkis Urmas Mardi. Eriauhinnaga „Maapiirkonna pärl“ pärjati korteriühistu Pärna tn 6 Lavassaare alevis Pärnumaal ning korteriühistu Orgita keskus 24 Märjamaa vallas Orgita külas.

Eriauhind „Parim maja ja hoovi renoveerimise terviklahendus“ läks Pärnu korteriühistule Pikk tn 9. „Tunnustamist väärib, kui ühistu renoveerib kohe terviklikult nii maja kui koduhoovi. Võitja renoveeritud maja ja õu jäävad silma oma tervikliku lahenduse poolest, kus maja sobitub aiaga ja vastupidi,“ rääkis Urmas Mardi.

Eriauhinna “Keskkonnasõbralik parklalahendus” pälvis Tallinna korteriühistu Energia 9. „Ühistu on parkla rajamisel võtnud arvesse keskkonnasõbralikkust ja elurikkuse säilitamist, sobitades maja ümbritsevasse rohelusse murukivist parkla,“ rääkis Urmas Mardi.

Esmakordselt anti tänavusel konkursil välja ka eriauhind “Kauni koduümbruse looja”, millega tunnustati Regina Ossipovat korteriühistute Õismäe tee 44 ja Õismäe tee 42 majaümbruse kauni kujundamise, haljastamise ja pühendunud hooldamise eest.