Korduskoosoleku kokkukutsumise kord
04.06.2020Korteriomanik küsib: Meie korteriühistus on segadus korduskoosoleku kokkukutsumise küsimustes. Palun selgitage, milline on korduskoosoleku kokkukutsumise kord.
Vastab EKÜL jurist Margus Saulep:
Ühistu üldkoosolek tuleb kokku kutsuda põhikirjas ja seadustes (korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mittetulundusühingute seadus) ettenähtud korras. Kuna ka korduskoosoleku puhul on tegemist üldkoosolekuga, siis üldises plaanis suuri erinevusi esmase ja korduskoosoleku kokkukutsumisel ei ole. Mõlemast koosolekust tuleb korteriomanikke kutsetega informeerida ja järgida koosolekust etteteatamise tähtaega. Omanikele, kelle e-posti aadress on juhatusele teada, tuleb üldkoosolekute kutsed saata elektroonselt.
Korduskoosoleku etteteatamise tähtaja puhul tuleks esmalt vaadata ühistu põhikirja. Kui põhikirjas on etteteatamise tähtaeg määratud, tuleb seda korduskoosoleku kokkukutsumisel ka arvestada. Kui aga põhikirjas korduskoosoleku etteteatamist eraldi reguleeritud ei ole, tuleb järgida üldist etteteatamise tähtaega. Valdavalt on ühistu põhikirjades kas 7- või 14-päevane etteteatamise nõue.
Seaduse järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Seega, kui põhikirjas ei ole etteteatamise tähtaega üldse märgitud, tuleb üldkoosolekust, sealhulgas korduskoosolekust vähemalt seitse päeva ette teatada.
Korduskoosolekut ei saa kokku kutsuda otsustusvõimetuks osutunud koosolekuga samal päeval.
Seadusega on korduskoosoleku kokkukutsumiseks määratud kindel ajaperiood. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 23 lg 2 järgi saadetakse uue koosoleku kokkukutsumise teade otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Korduskoosoleku päevakord kattub esmase koosoleku päevakorraga. Kui esmase koosoleku kokkukutsumisel on liikmetele päevakorrapunktidega seotud dokumendid (näiteks majanduskava eelnõu, majandusaasta aruanne, ühistu põhikirjaprojekt) juba edastatud, siis korduskoosoleku kokkukutsumisel dokumente uuesti saatma ei pea.
Veel üks oluline tähelepanek. Nimelt, kui ühistu põhikirjas on korduskoosoleku kvooruminõue määratud (näiteks korduskoosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt kümme liiget), siis vastav kvooruminõue tuleb arvestamata jätta. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtib reegel, et korduskoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust.