Kortermaja aia ja haljasala kasutus tuleb kokku leppida

14.04.2025

Eesti Korteriühistute Liidu teade
14.04.2025

Kortermajas võib teinekord tüliõunaks kujuneda ka ümbritseva kinnistu kasutus – üks korteriomanik tahaks teha peenraid ja istutada lilli, teine jällegi sinna autot parkida. „Kaasomandis oleva kinnisasja kasutamise ja sellega seonduvate kohustuste osas tuleb korteriomanikel kokkuleppele jõuda,“ soovitab Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. „Ühiselt tuleb otsustada ja otsusena kirja panna, milline näeb välja haljastus, kes seda hooldab ja kuidas toimub seonduvate kulutuste kompenseerimine. Kui kortermaja juurde planeeritakse puhkekohta, tuleb samuti kokku leppida, kes ja kuidas seda kasutama hakkab,“ soovitab ta.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt tuleb kaasomandis olevat elamut ja kinnistut kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning taluda mõjusid, mis jäävad tavakasutuse piiresse. „Ehk siis kõigil korteriomanikel tuleb oma tegevustes kogu kinnistul käituda nii, et see naabreid ei häiriks,“ selgitab EKÜLi õigusosakonna juhataja. „Lisaks seadustele reguleerivad meie kõigi käitumist ka ühiselt kokku lepitud normid ja hea tava. Ühe inimese vabadus midagi teha ei tohi hakata piirama kellegi teise vabadust ja ära tee teistele seda, mida ei taha ise taluda, nii lihtne see ongi.“ Lärmakamad tegevused soovitab Mardi akende alt eemale viia, siis ei teki elanike vahel pingeid. „Kuid suur peomöll kortermajja kohe kindlasti ei kuulu ning kui käitumisnormides on omavahel kokku lepitud, siis mõistlik inimene peab sellest kinni.“

Et suur osa tülisid kinnistul kipub tekkima autode parkimise pärast, soovitab Mardi parkimise korraldamiseks seada erikasutusõiguse. „See tähendab, et määratakse konkreetsed parkimiskohad, iga korteriomanik saab määratud parkimiskoha ning see märge kantakse ka kinnistusraamatusse – nii saavad kõik vaidlused lahendatud. Erikasutusõiguse määramiseks peab aga olema kõigi korteriomanike 100% nõusolek,“ tuletab ta korteriomanikele meelde.

Ühiste kokkulepete puudumist kipuvad ära kasutama pahatahtlikud korteriomanikud. “Väited nagu “kogu aeg on niimoodi olnud“ ja “keegi pole midagi öelnud“ on ainult mõned tüüpilised manipuleerimisvõtted, mida kasutatakse. Siin aitab omandisuhete korrektne paikapanek – majas peab olema toimiv ja tegus korteriühistu, korrektselt ja nõuetekohaselt läbi viidud KÜ koosolekud, juriidiliselt korrektsed KÜ otsused, seadusest kinnipidamine ja erikasutusõiguse kohta tehtud märked kinnistusraamatusse,“ nendib Urmas Mardi.

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Teate edastas: Eesti Korteriühistute Liit
www.ekyl.ee