Korteriühistud soovivad üürisuhetes suuremat otsustusõigust
11.08.2026Eesti Korteriühistute Liidu teade
11. august 2026
Eesti Korteriühistute Liidu tänavuse suveülikooli osalejad leidsid, et korteriühistutel peaks olema senisest suurem õigus otsustada, kas ja millistel tingimustel võib majas kortereid, eelkõige lühiajaliselt, välja üürida. “Paljudes riikides on just korteriühistu see, kes otsustab, kas näiteks lühiajalist üürimist majas lubada või mitte. Kuid näiteks New York Citys otsustab elamukooperatiivi juhatus koguni seda, kas konkreetne pikaajaline üürnik on vastuvõetav või mitte,” rääkis liidu juhatuse liige, õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Mardi sõnul on üürisuhetel korteriühistu igapäevaelus väga oluline roll. “Liidu poole pöördub järjest enam korteriühistuid, kes pole rahul lühiajaliste üürikorteritega, mida erinevate välismaiste portaalide vahendusel klientidele päevakaupa välja üüritakse,” rääkis ta. Enim teevad korteriühistutele muret majas liikuvad võõrad, kes korteriomanike ühisvaraga hooletult ümber käivad. “Püsivalt majas elavatele korteriomanikele ei meeldi pidevalt vahetuvad võõrad, kes jõlguvad trepikodades ja teevad lärmi. Lisaks maja sisekorrareeglitele ei peeta kinni prügikäitluse reeglitest, suitsetatakse, kus juhtub ja pargitakse autosid, nagu pähe tuleb,” nentis Mardi. Samuti on juhtunud, et korteriomanike ühisvara saab kannatada – näiteks lõi hilisööl majutuskohta saabunud öömajaline võtit leidmata välisukse klaasi lihtsalt telliskiviga puruks. “Teised majaelanikud ei soovi majutusteenuse pakkuja, mida lühiajaline üürimine ju sisuliselt on, tekitatud kahjusid kinni maksta.”
Iseäranis mures on atraktiivsete turismisihtkohtade korteriühistud. “Mõnda majja on jäänud kõigest paar koha peal elavat korteriomanikku, ülejäänud korterid kuuluvad näiteks lühiajalist üürimist korraldavatele firmadele. Sellisel puhul on püsielanikel praktiliselt võimatu oma kodumaja parendamiseks plaane teha, sest ülejäänud omanikke see lihtsalt ei huvita. Samuti väheneb majas elavate omanike kinnisvara väärtus, kui kodu asemel on võõrastest pungil läbikäiguhoov,” rääkis Mardi. “See aga võib omakorda luua tendentsi, kus püsielanikud löövad käega, kolivad mujale ning kogu elupiirkond muutub.”
Milline peaks aga olema üürisuhete korralduse õiglane regulatsioon, tuleb Mardi hinnangul väga täpselt analüüsida. “Ettevõtlusvabadus on ju põhiõigus, seega keelud ja käsud peavad olema proportsionaalsed. Kuid korteriühistud on seda meelt, et sarnaselt teistele riikidele peaks korteriühistu koosolek saama üürisuhetes suurema otsustusõiguse.”
TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL on partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.
Teate edastas: Eesti Korteriühistute Liit
Kõneisik:
Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige, õigusosakonna juhataja
Tel: 372 50 15077
E-mail: urmas.mardi@ekyl.ee