KORTERIÜHISTUTE KRIISIVALMIDUSE TOETUS 2026: KUIDAS VALIDA ÕIGE GENERAATOR?
Elektrikatkestused ei ole Eestis enam haruldased. Tormid, võrgu rikked ja ootamatud katkestused võivad jätta kortermajad tundideks või isegi päevadeks ilma elektrita. See tähendab, et seiskuda võivad küttesüsteemid, veepumbad, ventilatsioon, liftid ja valgustus.
Selleks, et korteriühistud saaksid kriisiolukordades paremini hakkama, on aprilli lõpust avatud uus toetusmeede korteriühistute kriisivalmiduse suurendamiseks. Taotlusvoor on avatud kuni 30.11.2026 kell 23.59 või kuni eelarvevahendite lõppemiseni. Toetuse määr on kuni 100% ning maksimaalne toetussumma kuni 10 000 eurot korteriühistu kohta. Toetatakse nii generaatori ostu kui ka selle ühendamiseks vajalikke elektritöid, projekteerimist ja avariitoite lahenduste väljaehitamist.
Mida toetusega teha saab?
Toetuse abil saab korteriühistu rajada tervikliku reservtoitelahenduse. See võib tähendada nii transporditava või kohtkindla generaatori soetamist kui ka selle ühendamiseks vajalikke elektritöid ja projekteerimist. Vajaduse korral saab välja ehitada ka automaatse avariitoite süsteemi, mis tagab elektri taastumise ilma inimese sekkumiseta.
Praktikas selgub üsna kiiresti, et ainult generaatori ostmisest ei piisa. Sama oluline on läbi mõelda, kuidas generaator maja elektrisüsteemiga ühendatakse, millised seadmed peavad katkestuse ajal kindlasti töötama ning kes süsteemi kriisiolukorras käivitab või jälgib.
Millest peaks korteriühistu alustama?
Kõige esimene küsimus ei ole tegelikult generaatori mudel või hind. Alustada tuleks sellest, millised süsteemid peavad elektrikatkestuse ajal kindlasti töös püsima.
Enamasti soovitakse töös hoida küttesüsteemi, tsirkulatsioonipumpasid, veevarustust ja ventilatsiooni. Mõnes majas lisanduvad sinna ka liftid, garaaživ3äravad ning valve- ja sidesüsteemid. Kui vajalikud tarbijad on kaardistatud, saab hinnata vajalikku generaatori võimsust ja sobivat lahendust.
Tihti arvatakse, et kolmefaasiline generaator on automaatselt parem või võimsam. Tegelikult sõltub kõik sellest, milliseid seadmeid majas kasutatakse. Vale lahendus võib tähendada olukorda, kus generaatori kogu võimsust ei saagi efektiivselt kasutada.
Samuti tasub kohe alguses otsustada, kas kasutada mobiilset generaatorit või rajada püsiv automaatne reservtoitesüsteem. Ajutine „ratastel generaator“ tähendab alati viivitust, sest keegi peab seadme kohale tooma, ühendama ja käivitama. Automaatne lahendus suudab voolu taastada tavaliselt umbes 10–15 sekundi jooksul pärast katkestust.
Kui palju generaatori lahendus maksab?
Lahenduse lõplik hind sõltub vajalikust võimsusest, automaatika tasemest, paigalduse keerukusest ja olemasolevast elektrisüsteemist. Väiksemad invertergeneraatorid algavad umbes 1000–1200 eurost. Suuremad automaatsed reservtoitelahendused võivad ulatuda 10 000 euroni või rohkem. Korteriühistute jaoks on oluline see, et toetus katab kuni 100% abikõlblikest kuludest ning maksimaalne toetussumma on kuni 10 000 eurot. Paljude projektide puhul aitab see katta suure osa investeeringust.
Miks valida partneriks Stokker?
Stokker on Baltikumi üks suuremaid tööriistade ja seadmete müüjaid ning pakub generaatorilahendusi nii kodukasutajatele, korteriühistutele kui ka tööstus- ja põllumajandusettevõtetele. Lisaks generaatorite müügile aitab Stokker hinnata vajalikku võimsust, valida sobiva lahenduse ning planeerida automaatset reservtoidet. Vajaduse korral korraldatakse ka paigaldus ja hooldus.
Stokkeri lahendusi kasutatakse juba täna erinevates kriitilistes süsteemides üle Eesti, sealhulgas mobiilimastides, farmides ja korteriühistutes. Oluline roll on ka hooldusvõrgustikul. Eestis on 13 hoolduskeskust ning vajalikud varuosad on kiiresti kättesaadavad, mis aitab võimalikke seisakuid ennetada ja kiiresti lahendada.
Generaatorite valikuga saab tutvuda Stokkeri kodulehel: Elektrigeneraatorid – Stokker
Küsi nõu või pakkumist: Korteriühistute kriisivalmiduse toetus 2026: kuidas valida õige generaator? – Stokker